Liigu edasi põhisisu juurde
The independent public prosecution office of the EU
Report a crime

Taust

Euroopa Prokuratuuri (EPPO) asutamist kavandati peaaegu 25 aastat. Mõned olulised kuupäevad:

1995

Euroopa kriminaalõiguse ühenduste presidentide kohtumistel Itaalias Urbino ülikoolis 1995. aastal sõnastatakse Euroopa ühenduste finantshuvide kaitseks loodud Euroopa õigusala idee. Emeriitprofessor Mireille Delmas-Marty juhitud eksperdirühmale tehakse ülesandeks töötada välja põhimõtted, mis käsitlevad ELi finantshuvide kriminaalõiguslikku kaitset Euroopa ühtse õigusala raamistikus.

1997

Eksperdirühm esitab dokumendi pealkirjaga „Corpus Juris: Introducing penal provisions for the purpose of the financial interests of the European Union“ (Corpus Juris). Corpus Juris’es tehakse traditsioonilist vahet kriminaalõiguse ja kriminaalmenetlusõiguse vahel. Kui esimesed 17 artiklit on pühendatud kriminaalmateriaalõigusele, siis artiklid 18–35 sisaldavad kriminaalmenetluse põhimõtteid ja eeskirju, sealhulgas ettepanekut luua Euroopa Prokuratuur. Corpus Juris’t kavatseti kohaldada kogu ELi liikmesriikide territooriumil. Corpus Juris sisaldab siiski ka subsidiaarsuse klauslit, mille alusel kohaldatakse liikmesriigi õigust juhtudel, kui Corpus Juris’es on õiguslünk. See keskendub kohtueelsele menetlusele (viimane jäetakse liikmesriigi kohtu pädevusse), kusjuures Euroopa prokurör osaleb kohtumenetluse etapis, et tagada menetluse järjepidevus ja kohtualuste võrdne kohtlemine riiklike süsteemide erinevusest olenemata.

2000–2003

Järgnes veel kaks olulist uuringut:

2000: Corpus Juris 2000 (Firenze ettepanek) on 1997. aasta projekti jätk, et analüüsida Corpus Juris’e otstarbekust liikmesriikide õigusaktide seisukohast. Muudetud versioonis kasutatakse algset ülesehitust, mis hõlmab 35 artiklit.

2003: Uuringut Penal and Administrative Sanctions, Settlement, Whistleblowing and Corpus Juris in the Candidate Countries koordineerib Euroopa Õigusakadeemia ja selle teaduskoordinaator on professor Christine Van den Wyngaert. Selles uuringus analüüsitakse Corpus Juris’e võimalikku ülevõtmist Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide õigussüsteemidesse.

2001–2007

Detsembris 2001 avaldab Euroopa Komisjon rohelise raamatu ühenduse finantshuvide kriminaalõiguskaitse ja Euroopa prokuröri ametikoha loomise kohta. See on tulevase EPPO asutamisel oluline samm. Rohelises raamatus otsitakse praktilisi lahendusi Euroopa prokuröri ametikoha loomise ambitsioonika ja innovaatilise projekti elluviimiseks. Komisjon märgib, et Corpus Juris’e koostajad tegid ettepaneku kriminaalõigust ulatuslikult ühtlustada, kuid on arvamusel, et selline ühtlustamine peab olema kooskõlas ühenduse finantshuvide kriminaalõigusliku kaitse konkreetse eesmärgiga. Arutelu taandub miinimumnõudele, et Euroopa prokurör suudaks tulemuslikult tegutseda.

Corpus Juris ja eelkõige sellele järgnenud EPPO väljaarendamine on päevakorral mitu aastat ning sageli arutusel Euroopa Parlamendis ja liikmesriikide parlamentides, valitsusametnike ja teadlaste seas. See tekitab suurt huvi Ladina-Ameerika ja Hiina teadlaste hulgas ning seda kasutatakse eeskujuna Kesk- ja Ida-Euroopa riikide karistusseadustike läbivaatamisel enne Euroopa Liiduga ühinemist.

2007–2013

Lissaboni lepingus sätestatakse EPPO asutamise kauaoodatud õiguslik alus. Euroopa Liidu toimimise lepingu (mille juhatas sisse Lissaboni leping) artikli 86 kohaselt võib nõukogu pärast Euroopa Parlamendi nõusoleku saamist ühehäälselt otsustada asutadaEurojusti põhjal Euroopa Prokuratuur. Samuti võimaldab artikkel vähemalt üheksa liikmesriigi algatusel taotleda nõukogu otsust ja kasutada EPPO asutamiseks tõhustatud koostööd.

Lissaboni lepingu jõustumisele järgnevatel aastatel teeb komisjon ettevalmistusi, sealhulgas korraldab ekspertide arutelusid, konsultatsioone sidusrühmadega ning tellib täiendavaid teadusuuringuid.

2013

Juulis 2013 esitab komisjon määruse ettepaneku. Sellega tahetakse asutada Euroopa Prokuratuur ning määrata kindlaks selle pädevus ja menetlused. Määrusega kujundatakse EPPOst Euroopa Liidu sõltumatu organ, mis on pädev juhtima, koordineerima ja kontrollima kriminaaluurimisi ning esitama kahtlustatavatele vastavalt ühisele süüdistuspoliitikale liikmesriigi kohtutes süüdistusi. Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude määratlusega seoses viidatakse EPPO asutamisettepanekus kavandatava finantshuvide kaitse direktiivi lahendustele.

2017

Oktoobris 2017 võtab nõukogu vastu määruse, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel. Õigusaktis määratletakse EPPO pädevus ja määrus avaldatakse 31. oktoobril 2017 Euroopa Liidu Teatajas.

See kuupäev on oluline järgmise kokkuvõtte (artikkel 120) tõttu: Euroopa Prokuratuur hakkab talle käesoleva määrusega antud uurimis- ja süüdistuste esitamise ülesandeid täitma kuupäeval, mis määratakse kindlaks komisjoni otsusega Euroopa peaprokuröri ettepanekul pärast Euroopa Prokuratuuri asutamist. Komisjoni otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Komisjoni määratav kuupäev ei tohi olla varasem kui kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

See tähendab, et EPPO ei saa tegevust alustada enne 20. novembrit 2020. Kuupäeva üle peab otsustama Euroopa Komisjon Euroopa peaprokuröri ettepaneku alusel.

2019. aastast praeguseni

2019: Esimese Euroopa peaprokuröri Laura Kövesi nimetab nõukogu ametisse 14. oktoobril 2019. Euroopa Parlament kinnitab tema ametissenimetamise mõni päev hiljem.

2020: Nõukogu nimetab 27. juulil 2020 ametisse 22 Euroopa prokuröri – ühe iga osaleva ELi liikmesriigi kohta. Euroopa prokurörid ja Euroopa peaprokurör annavad Euroopa Liidu Kohtu ees ametivande 28. septembril 2020.

2021: EPPO alustab tegevust 1. juunil 2021, olles saanud Euroopa Komisjonilt alustamiskuupäeva kohta 26. mail 2021 ametliku kinnituse.

2022: EPPO avaldab esimese aastaaruande.

 

 

Allmärkused

Tekst kohandatuna väljaandest: